vaikimisi kategooria kõigile blogipostitustele
Okei, muljetan. Kamandati kohale laupäev kell 9. Pilved madalal, tuul tugev. Lennuväljal ei ühtegi hingelist. Kell 11 tuli kuudist välja pohmas naoga instruktor. Vaatas taevasse, raputas pead, käis kusel, ronis teise kuuti, tuli välja õllekann käes, ronis eelmisesse kuuti tagasi. Vahepeal mühatas, et ootame. Sama kordus umbes kella 1 paiku. Veel hiljem ronis kuutidest veel mingeid paraherosid välja, moed keetsid makarone,...
Moskva 1992, Parasiil töötab soomlaste dollarikasiinos baarmen'na. 3 nädalat tööd järjest ja iga õhtu joomine (alkohol oli kõigile tasuta, sest miinimumpanus kasiinos oli 1 000 KR ($100) ja drinke ei lugenud keegi). Üks hommik ärkasin bussis, mis oli pargitud lennuväljale (Volossovo). Läksin välja ja küsiti kas hüpata tahan. Mina olin loomulikult nõus (oleksin peaaegu kõigega nõus olnud sellel hetkel)....
Oli kevad aastal 1997 .... ...otsustasin langevarjuga hüppamist proovida, sest nägin ülikooli arvutiklassis internetis surfates Sõnumilehe bannerit, mille webmaster Peeter P. Mõtsküla oli sinna sokutanud. Eelnevalt olin käinud paar aastat tagasi Kuusiku lennuväljal kolamas ning küsinud seal päevitavalt mehelt hunniku küsimusi langevarjuga hüppamise kohta. Muuhulgas loomulikult ka "Mis siis saab kui langevari lahti ei lähe?". Mees vastas, et siis kasutatakse...
Oli 1996. aasta karm talv, kui elukeeris viis mind maineka ühiskonnaliikumise WCFauna ridadesse. Seal tutvusin ühe lärmaka (kuigi veidi vähem kui mina) ja õllesõbraliku (kuigi veidi rohkem kui mina) pässiga, kelle teksade tagataskule oli tikitud sõna "Peedu". Peedu oli kolm korda langevarjuga hüpanud ja üritas pidevalt seda asjaolu ära kasutada odava populaarsuse võitmiseks, mis tal ka õnnestus. Talv möödus ja...
