Tiit ”Parasiil” Paananen: esimene hüpe

Moskva 1992, Parasiil töötab soomlaste dollarikasiinos baarmen’na. 3 nädalat tööd järjest ja iga õhtu joomine (alkohol oli kõigile tasuta, sest miinimumpanus kasiinos oli 1 000 KR ($100) ja drinke ei lugenud keegi). Üks hommik ärkasin bussis, mis oli pargitud lennuväljale (Volossovo). Läksin välja ja küsiti kas hüpata tahan. Mina olin loomulikult nõus (oleksin peaaegu kõigega nõus olnud sellel hetkel). 3h teooriat + piimapuki otsast hüppamine ja AN2’st 600-800m kõrguselt ümmarguse varjuga (DUBi sundavamine) alla 250 rubla (20 KR ($2)) eest. Uksel oli keegi instruktor, kelle nägu ei mäleta, aga ma mäletan, et arvasin, et ta oli tubli mees. Exitist ei mäleta midagi (sensory oveload) Olin paugust kaine ja vaade elule pöördus, kindlasti ei tahtnud enam halli, igavat, normaalset ja tavalist elu. Minuga koos hüppasid mingid umbepohmas soomlased ja šotlane, kes oli täpselt Neil Hardwick’i nägu, aga ei olnud tema. Siis oli veel mingid austraalia vennad, kelledest üks tegi ristimärki.
Ma tahaksin selle elamuse värskendada, kas keegi hüpnoosi kohta teab midagi, tahaks selle mälusopist kätte saada.
elamus oli täpselt sama nagu Peedul, mind hämmastas see vaikus, mis tekkis (kandilisega ei ole vaikne, sest tuul vihiseb kõrvus)
siis oli 6 aastat pausi, sest raha lihtsalt ei olnud ja ei osanud teenida ka… ja nyyd olen teinud sadu hüppeid ja ei kahetse, kuigi…
3. girlfriend ei püsi tempos
Ema küsib millal mul isu täis saab
sõbrad enam ei helista laupäeviti
raha kulub nagu vaha skydivemise peale
spordipäevad, sünnipäevad ja õlletamine toimub ainult vihmase ilma korral
seltskonnas domineerib 1 teema
närvid on täiesti kersses
jne…
sest…
mul on nii palju häid parasõpru
mul on kogu aeg midagi teha
mu unistused täituvad, sest ma tegutsen
ma ei pea karmi reaalsusega koos elama, olen sellest üle
on mõtet raha teenida
jne…