Langevarjurid püstitasid Hispaanias uue Eesti rekordi
Eesti langevarjurid püstitasid reedel, 15. novembril Hispaanias uue Eesti rekordi, moodustades vabalangemises 33-st inimesest koosneva kujundi.
Langevarjurid plaanisid alustada nädalase treeninglaagriga Hispaanias Empuriabrava lennuväljal pühapäeval, 10. novembril, kuid paraku takistas treeninguid mitu päeva tugev tuul. Tuul vaibus alles reedel ning esimene, 32-st inimesest koosnev uus rekord sündis sama päeva neljandal katsel. Vaevalt tund aega vana rekord ületati juba järgmisel hüppel ning uus suurima vabalangemises moodustatud kujundi Eesti rekord koosneb nüüd 33-st langevarjurist. Eelmine samalaadne Eesti rekord tehti 28 langevarjusportlase poolt 2017. aasta jaanuaris Portugalis ning püsis rohkem kui seitse aastat.
Rekordi püstitamiseks läks vaja kahte lennukit, mis lendasid formatsioonis üksteise lähedal, kui langevarjurid 4,3 kilomeetri kõrgusel sealt välja hüppasid. Esimese hüppaja lennukist lahkumisest kuni kujundi kokku saamiseni kulus 42 sekundit ning langevarjurite kukkumiskiirus vabalangemises oli umbes 200 km/h. Lisaks rekordis osalenud 33-le sportlasele oli hüppel kaasas ka kaks kaamerameest, kes soorituse videole jäädvustasid. Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (Fédération Aéronautique Internationale ehk FAI) kohtunik kinnitas rekordi ametlikult samal päeval.
Rekordiprojekti koordineerinud Eesti Langevarjuklubi koolitusülema Kristiina Kasemetsa sõnul sündis rekord meeskonnatöö tulemusena: „Sellisel hüppel peab iga meeskonnaliige tegema täpselt seda, mis on tema ülesanne. Oleme selleks pikalt harjutanud, tegime Eestis suvel oma lennukilt väiksemate gruppidega treeninghüppeid ja käisime veel oktoobris Soomes tuuletunnelis lendamas. 15. novembril tasus kõik lõpuks ära – rekord sündis juba neljandal katsel. Eriti tahaks kiita meie uue põlvkonna hüppajaid, kel on küll vähe kogemust, aga selle võrra rohkem tahtmist.“
Rekordigrupil on kollektiivselt selja taga mitmekümne tuhande hüppe jagu kogemust. Eestlasi treeninud Pete Allum on omal alal üks maailma tippe, olles 45 aasta jooksul sooritanud üle 36 000 langevarjuhüppe. Kõige väiksema kogemusega osaleja jaoks on värske Eesti rekord 148. langevarjuhüpe.
Esimest korda rahvusrekordi püstitamisel osalenud 148 hüppega Mikk Saare sõnul on tal ülihea meel, et teda rekordisse kaasati. „Hüppasin esimest korda väljaspool Eestit. Olles grupis kõige väiksema kogemusega hüppaja, oli ka väike närv sees – uus lennuk ning uus lennuväli, mis asus otse linna kõrval ning nii suures grupis polnud ma varem lennanud. Peale esimesi harjutushüppeid ja juhendamist sain esmase pinge maha ning keskendusin kujundisse lendamisele. Need emotsioonid peale rekordi tegemist on jätkuvalt täiesti taevas. Ma pole ammu õhus nii kõvasti suurest õnnest karjunud, kui pärast kujundi kokku saamist eemale lennates ning varju avades. Ülimalt uhke tunne on olla osa Eesti rekordist!“
Vastavalt Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (FAI) reeglitele võib suurte kujundite rahvuslikes rekordites osaleda ka teatud protsent välismaalasi – kui palju, on iga riigi enda otsustada. Eesti Lennuspordi Föderatsiooni otsusel võib kujundis olla üks välismaalane, olenemata kujundis osalevate inimeste üldarvust. Värskes Eesti rekordis oli ainus välismaalane treener Pete Allum, kelle juured on samuti Eestiga seotud, nimelt oli tema vanaema eestlane.
Värsked rekordiomanikud on valdavalt Eesti Langevarjuklubi sportlased, lisaks liitusid mõned hüppajad Narva Langevarjukeskusest. Rekordi püstitamiseks tuli minna Hispaaniasse, sest Eestis ei ole selleks piisavalt sobivaid lennukeid.
Suurima vabalangemises moodustatud kujundi maailmarekord pärineb 2006. aastast, mil Taimaa kohal moodustasid 400 maailma parimat langevarjurit taevasse hiiglasliku mustri.
Fotode autor Sergei Zamsharski.
