Eesti Langevarjuklubi kommentaar Pealtnägija saatelõigule
Kui sa oled pidanud plaani langevarjuga hüppama tulla, aga 6. veebruaril eetris olnud Pealtnägija saatelõik 2011. aastal Eesti Lennuklubis juhtunud õnnetusest dessantvarjuga maandumisel sind kõhklema ja kahtlema pani, siis loe allolevat kommentaari.
Dessantvarju ja sportlangevarju erinevused
Eestis kasutatakse ümmargusi dessantvarje ja kandilisi sportlangevarje. Enne langevarjukursuse valimist peaksid huvilised endale teadvustama, milliseid riske nad ühe või teise langevarjukursuse ja koolitusmetoodika puhul võtavad.
Eesti Langevarjuklubi viib läbi ainult kandiliste sportlangevarjudega hüppamise koolitusi. Kandilised sportlangevarjud on juhitavad ja nendega maandumine on õige maandumistehnika kasutamisel pehme. Õigesti käitudes on kandiliste sportlangevarjudega vigastuste tõenäosus tunduvalt väiksem kui dessantvarjude puhul. Kaasaegsed sportlangevarjud on kallimad ja koolitus mahukam, mis kajastub ka kursuse hinnas.
Pealtnägija saatelõik käsitles ümmarguse dessantvarjuga hüppamisel juhtunud õnnetust. Dessantvarju puhul ei saa valida maandumiskohta ja maandumiskiiruse vähendamist maandumise eelselt. Dessantvarjuga maandumisel saadav põrutus on võrreldav kahe meetri kõrguselt maapinnale hüppamisega. Seetõttu on väga oluline õige maandumisasend. Paraku on osalejatele kursuse valiku tegemisel tihti määrav pigem odav hind, mille eest ollakse valmis võtma täiendavaid riske või ei teadvustata neid riske endale piisavalt.
Langevarjuspordi regulatsioon ja koolitusmetoodika
Langevarjundust reguleerib Eestis langevarjunduseeskiri, mille väljatöötamisel on Eesti Langevarjuklubil olnud oluline roll. Meie klubi lähtub oma tegevuses nimetatud eeskirjast, pidades nõuetekohast koolituspäevikut. Kõik meie õpilased läbivad põhjaliku teooriakoolituse ning sooritavad enne lennukisse minekut vajalikud praktilised harjutused (varuvarjuprotseduurid õpperakmetes, väljahüppe harjutus). Kursusele tulles allkirjastavad kõik õpilased tervisetõendi ja avalduse, milles kinnitavad, et on teadlikud langevarjuhüppega kaasnevatest riskidest. Ilma positiivsele tulemusele sooritatud eksamit läbimata ükski õpilane Eesti Langevarjuklubis langevarjuga hüppama ei pääse. Me võime julgelt öelda, et ajame oma asju korrektselt ja kehtiva seadusandliku regulatsiooniga kooskõlas.
Nõuded varustusele, varustuse kontroll ja hooldus
Eesti Langevarjuklubis kasutatakse kaasaegset ning nõuetekohast õpilasvarustust. Langevarjude lennukõlblikkuse nõuded ja hoolduse kord on sätestatud langevarjunduseeskirjas. Kui langevarju või avamisautomaadi tootja ei ole andnud tootele maksimaalset kasutusaega, loetakse maksimaalseks kasutusajaks 20 aastat selle tootmiskuupäevast. Meie klubis esmahüppajate poolt kasutatavad langevarjukomplektid on 8 aastat vanad. Igal langevarjul ja avamisautomaadil on pass, kuhu kantakse selle andmed, teostatud ülevaatused ja hooldetööd, varuvarju pakkimised ja muu oluline info. Igale langevarjukomplektile teostatakse põhjalik ülevaatus kord aastas (lisaks jooksvad ülevaatused kui selleks on vajadus) ja varuvarje pakitakse ümber iga kuue kuu tagant.
Langevarjuga hüppamine on ohtlik spordiala!
Kõigile ettevaatusabinõudele ja seadusandlikule regulatsioonile vaatamata on langevarjusport ohtlik spordiala, millega tegelemine võib põhjustada või kaasa tuua tõsiseid kehavigastusi või surma. Õhusõidukist välja hüpates võtab iga inimene endale täieliku ja piiramatu vastutuse mistahes kahjude eest, mis talle või kolmandatele isikutele võivad selle tagajärjel osaks saada. Langevarjusport ei sobi igaühele ja õnnetuste eest ei ole keegi lõplikult kaitstud.
Loodame, et Pealtnägija saade tõstab inimeste teadlikkust erinevate langevarjukursuste plussidest ja miinustest ning tulevased sportlased saavad teha oma eelistustest lähtuva informeeritud valiku.