Indrek Pappel: esimene hüpe

Minu esimene hüpe oli 2001.a juuni algul. Ilm oli tuuline ja piisavalt pilvine, et mudilased kes olid esimest korda hüppamas said alles viimasele tõusule mis oli kuskil 6-7 paiku õhtul.
Kui kästi varustus selga panna, siis piltide pealt järeldades olin piisavalt pabinas, et rivis olles juba mul kiiver peas oli.
Lennukisõidust mul mingeid erilisi mälestusi ei ole, kuigi see oli minu esimene sõit ka lennukiga. Mudilastega tehti kaks jumprun-i ja mina hüppasin välja teise jumprun-i lõpu poole. Mingit erilist hirmu ma vist ukse peal enam ei tundnud. Välja hüpates ma peale pilvede midagi ei näinud ja varju avanemise moment mulle ka ei meenu, sest läks ilusti lahti ja isegi tropikeerde ei saanud. Eks ma siis tõmbasin pidureid ja proovisin ennast siis keerata ja ilmselt selle tulemusena hakkasin alla tuult purjetama seal pilvede sees, sest maapinda nägin 900m pealt ja siis avastasin ka, et olen lennuväljast üle lennanud. Kohe keerasin suuna lennuvälja poole, et ikka sinna jõuda. Lennuväljale ma ei jõudnud ja enne maandumist hakkasin lagedamat kohta otsima. Ülevalt vaadates lage plats osutus maandumisel kadakatega kaetud olevat ja nende vahele ma ka maha sadasin. Neid emotsioone, mis olid peale maandumist kahjuks kirjeldada ei ole võimalik – see tuleb ise järgi proovida.
Eks ma seal siis matkasin umbes kilomeetri kuni jõudsin lennuvälja tagaväravani, mis lukus oli, ja enda rõõmuks avastasin sealt eest juba kaks teist mudilast ning sinna tuli wolli meile autoga järgi.