Vaike meenutused maailmarekordist

Vaike meenutused maailmarekordist

Vaike Õiglane vasakult teine. Foto autor: Isabelle Dreysse
Vaike Õiglane vasakult teine. Foto autor: Isabelle Dreysse

Ettevalmistused naiste maailmarekordis osalemiseks algasid minu jaoks juba poolteist aastat tagasi, aga asi ise toimus ja kulmineerus USA-s 21-27.09.2009 Perris Valley, Californias toimunud üritusel Jump for the Cause (JFTC).

Lendasin Perris Valley’sse Californias eelmisel reedel 18.09. Paar päeva varem, et harjuda uue kellaajaga ja tutvuda kohalike oludega. Tuba jagasin hotellis ainsa soomlannaga rekordis. Lähematest naabritest olid veel esindatud Leedu ühe tüdruku ja Rootsi ühe tütarlapse näol. Muudest riikidest oli rohkem kui üks esindaja.

Rekordi treeninghüppeid alustasime esmaspäeval 60-way’dega. Alles kolmapäeval alustasime 181-way hüpped, kus välimisel ringil ei olnud luba võtta grippi ning hüpped toimusid vaid 5 km kõrguselt. Esimene tõeline rekordiüritus tehti alles reede 25.09 hommikul kui kõrguseks
anti 5,5 km ja eesmärgiks kõikkide grippidega kujund. Rekordi tegime 6-
ndal katsel, laupäeval 26.09 teisel hüppel. Vahetult enne rekordihüpet tehti veel kujundis muudatusi st muudeti kujundi ülesehitust, mis nähtavasti tagas ka meie õnnestumise.

Emotsioonid.

Kogu eelmisest nädalast on meeles peamiselt tohutult kuum ja kuiv ning tolmune õhk. Mul tekkisid astmaatilised reaktsioonid Perris Valley kõrbe meenutava õhu suhtes ning ma ei olnud ainus selline. Kõigil oli raske. Peamiseks emotsiooniks kogu nädalast ongi hingamisraskused. Samuti sattus Perris Valley’t tabama just rekordiürituse ajal kuumalaine – temperatuur varjus oli rekordhüppele minnes näiteks 42 kraadi Celsiuse järgi. Keskmine temperatuur kogu nädala jooksul oli pidevalt 100 Farenheit’i ehk 38 kraadi Celsiuse juures.

Hirm oli nende hüpete juures pidevaks saatjaks. Nii palju inimesi taevas – nii palju asju võib valesti minna. Tähelepanu oli maksimumis niikaua kuni pakkimisalale varjuga tagasi jõudsid. See on täiesti teine vaatepilt nii õhus kui maas – 181 langevarju korraga taevas. Kirju! Õnneks on Perris Skydivingul väga suur maandumisplats, mis kergendas seda õhuruumi jagamist 181 naise vahel oluliselt.

Rekord ise. On teatud vaikus hüppel, kus tehakse rekord. Selline maagiline hetk, kus kõik usuvad, et nüüd on kõik gripid võetud. Kujundit ei läbi lained, kujund on hetkeks täiesti vaikne ja see hetk tundub lõputuna. Täpselt nii see rekord tuli.

See kui meile teatati, et me rekordi saavutasime – seda tunne ei ole võimalik sõnadega edasi anda. http://www.youtube.com/watch?v=KGSh3Agi63U video näitab meie esmaemotsiooni. See oli võimas. Ülevoolav rõõm ja uhke tunne. Me tegime selle ära!

Jaga postitust